Kirjeldus:

Süda kui pump Vereringe on torustik (arterid kapillaarid veenid) milles vere panevad liikuma kaks pumpa (vasak ja parem vatsake). Vereringe konkreetsesse kehapiirkonda määrab rõhkude erinevus ja veresoonte diameeter. Verd on inimesel ligikaudu 5 liitrit sellest 55-60 vereplasma ja 45-50 hematokrit. Kehal on kaks vereringet suur ja väike (e kopsuvereringe). Suur vereringe siseneb südame paremasse…

Kirjeldus:

Lihaste süsteem Systema musculorum seu Myologia Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks lihased kaitsevad siseelundeid ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus see tähendab et lihasrakud on võimelis…

Kirjeldus:

KOLJU TERVIKUNA BASIS CRANII INTERNA Jaotatakse 3 auguks - Fossa cranii anterior - Fossa cranii media - Fossa cranii posterior Piirid - Fossa cranii anteriori ja media vaheline piir kiilluu alae minoreste tagumine serv ja sulcus prechiasmaticuse eesmine serv. - Fossa cranii media ja posteriori vaheline piir oimuluu pars petrosa ülemine serv ja kiilluu dorsum sellae. Fossa cranii anterior Mood…

Kirjeldus:

Juncturae osseum. (Arthrologia) Luude ühendused jagunevad kahte suurde rühma pidevühendid ja liigesed. A. Pidevühendid e. liidused e. sünartroosid (synarthroses) 1. Sidekoelised ühendused (juncturae fibrosae) - luid ühendavad sidekoe kimbud. a) Sündesmoosid (syndesmoses) - sidemed e. ligamendid (ligamentae) - kiled e. membraanid (membranae) b) Õmblused e. sutuurid (suturae) kolj…